Krohvi- ja müürilubi

Lubjapasta erinevate lubimörtide ja lubikrohvide valmistamiseks ning samuti vähemnõudlike valgendamistööde (põllumajandushooned jne) teostamiseks.
Lubimört koosneb tavaliselt sideainest (lubjapasta) ja täiteainest (liiv, lubjakivijahu).

Soovitame kahte enamlevinud retsepti:

• Traditsiooniline lubimört 1:3. Koostises 1 kaaluosa lubjapastat ja 3 kaaluosa liiva (soovitavalt jämedam liiv, fraktsioon 1-3 vöi 0-4mm), mis tuleb korralikult segada, minimaalselt 15-20 minutit. Kui on tegemist jämedama liivaga,võib lupja lisada vähem, kui peenema liivaga,siis rohkem.
• Traditsiooniline lubimört 1:1. Koostises 25kg pasta kohta 38kg täitelupja (lubjakivijahu, soov 1-3 fraktsioon) ja 50 kg liiva. Komponendid segada korralikult.

Koostis: kuivainet ca 45%, CaO>62% kuivainest, MgO<7,7% kuivainest, pH 10-11,
lahustumatu jääk 0,1-0,2%
Värvus: valge
Kulu: 1 cm paksune kiht ca 17 kg/m2 kohta.
Käsitlustingimused: Lubi vajab karboniseerumiseks õhku ja niiskust, vältida kiiret kuivamist, tuuletõmbust, otsest päikesepaistet ja temperatuuri alla +50C. Enne värvimist ja krohvimist tuleb aluspinda niisutada.
Lõppviimistlus: Traditsioonilise lubivärvi, marmor-lubivärvi või kaseiinvärvidega.
Pakend: 25kg plastikkott
Töövahendite pesu: Puhta vee või kerge äädikalahusega kohe pärast töö lõppu.
Säilitamine: Jahedas ja varjus, otsese päikese eest varjatult. Temperatuuril üle +50C. Kui soovite säilitada poolikut pakendit, on soovitav pastale karboniseerumise vältimiseks vett peale valada ja pakend õhutihedalt sulgeda.

Krohvitööd
Suure imavusega mineraalsed pinnad tuleb enne krohvitöid puhta veega või lubjaveega üle võõbata. Võõbatud pinnale võib otse peale krohvida. Krohvi võib paigaldada nii käsitsi kui pritsiga.
Lubikrohv peab aeglaselt kuivama - vältida tuleks tuuletõmbust ja päikese otse seinale paistmist. Lubi vajab karboniseerumiseks õhust süsihappegaasi ja vett. Paremini karboniseeruvad krohvid, mida ei ole üleliia tihendatud. Pooridesse pääseva õhuga koos satub sinna ka süsihappegaas, mis on kvaliteetseks kivinemiseks oluline.
Esimest krohvikihti ehk sisseviskekihti ei siluta ja see peaks olema suhteliselt õhuke, 5-6 mm. Pinda on soovitav kuivamise ajal niisutada vähemalt kord päevas.
Ka enne järgmise krohvikihi pealekandmist tuleks alumist krohvipinda niisutada. Järgmist kihti võib hakata panema, kui eelmise pealispind on kivistunud, ehk ca 24 h möödudes. Alati on soovitatav krohvida vähemalt kahes kihis, ka õhemate krohvikihtide puhul, see hõlbustab viimase kihi lõpptöötlemist.

Vaata ka videot kuidas käib traditsioonilistel meetoditel lubjapõletamine Saaremaal:

https://www.youtube.com/watch?v=94xWNbgQCO4