Titaanvalge

Titaandioksiid (TiO₂), mineraal, titaanimaak. Valge pigmendina kasutusele 1920. aastatest. Tänaseks on see vallutanud kogu värvitööstuse juba sellepärast, et tema toonimistugevus (võime valgendada originaalselt musta või värvilist värvisegu) on mitmeid kordi parem teiste valgete pigmentide omast.

Titaandioksiidi puhul on tegemist teada olevalt kõige stabiilsema valge pigmendiga, mis ei lahustu leelistes, hapetes ega teistes lahustites, ega ole toksiline ning tema väiksem tihedus võimaldab võrdse kaalu korral toonida suuremat hulka värvi. Titaanvalge on ka valguse käes püsiv ja sobib kokku kõikide sideainetega.

Titaanvalge (erinevalt pliivalgest ja tsinkvalgest) ei toimi õlivärvides kuivamist kiirendavalt. Ideaalpildis koosneb titaandioksiid peaaegu sfäärilistest keskmiselt 0,15...0,25 μm läbimõõduga TiO₂ kristallidest. Et tegu on väiksema kui poole nähtava valguse lainepikkusega, hajutab selline kristall kõige paremini valgust, tagades pinnakattematerjali hea kattevõime.

NB! Titaanvalgega värvitud pinnad kolletuvad aja jooksul, selle vältimiseks tuleb lisada natuke tsinkvalget.