Keeduvärvi valmistamise komplekt

Valmista ise oma värv nii nagu seda tegid meistrid muiste!
...ja teevad veel ka tänapäeval : )

Keeduvärv ehk "rootsi värv" on soodne ja keskkonnasõbralik, hea katvusega, matt  välisvärv.
Värvi nimetus tuleneb valmistamise meetodist - keetmisest. Sideaineks on jahukliister, millele on lisatud vajalikus koguses linaõlivärnitsat. Värvainetena kasutatakse traditsioonilisi pigmente. Keeduvärv on keskkonnasõbralik, hõlpsasti pintseldatav, ühe kihiga kattev välisvärv. Ei moodusta niiskust kinnipidavat kilet.

Kasutuskohad: Keeduvärv sobib imehästi värvimata või varem keeduvärviga värvitud karedale puitmaterjalile välistingimustes. Kui pinnad on eelnevalt värvitud mõnda muud tüüpi värviga, siis keeduvärv sinna ei sobi. Samuti ei sobi see süvaimmutatud puidule.
Katvus: 3 – 5m²/L
Tihedus: u. 1,2 kg/l
Töövahendid: Pintsel, pintselhari.
Kuivamine: Puutekuiv 1 – 2 tunni pärast. Kuivab 10 tundi.
Töövahendite puhastamine: Peske töövahendid vahetult peale töö lõpetamist sooja vee ja seebiga.
Säilitamine: Hoida kuivas ja jahedas kohas. Ei tohi jäätuda! Võimalikult kiiresti tarvitada.

Keeduvärvi valmistamise komplekt sisaldab:
Rukkipüülijahu
Raudsulfaat (valge tooni puhul tsinksulfaat)
Linaõlivärnits
Männitõrv (v.a valge toon)
Värvipigment (vastavalt toonivalikule)

KEEDUVÄRVI VALMISTAMINE (34 liitrit)

Koostis: vesi, raudsulfaat, pigment, rukkipüül, linaõlivärnits, puutõrv.

Töövahendid: 

• Metallist vaat. Suurus vali selle järgi kui palju värvi keedad. Arvesta sellega, et pigmendi lisamise ajal võib värv järsult üle keeda, mistõttu vali sügavam tünn.
• Pika varrega puidust mõla segamiseks: ühest puidust vormitud aerukujuline, mille otsaserv on 45º nurgaga. Sellega on mugav tünni põhjast segada.
• Veeämbrid.
• Kopsik värvi tõstmiseks.
• Kaanega ämbrid kuhu valmis värv villida.

Tee tuleasemele telliskividest (3 rida kõrge) ääris millele saad keedutünni stabiilselt asetada. Jäta kividele üks suurem vahemaa, kust oleks mugav keetmise ajal küttepuid tünni alla lükata. Aseta tünn õigele kohale ja veendu, et see ei kõigu. Pane tünni 20L vett. Süüta lõke.
NB! Võimalusel võib kasutada ka muud kuumutamise meetodit - näiteks gaasi- või elektripliit.

Eraldi nõus tuleb segada jahukört. Selleks pane ämbriga valmis 10L külma vett. Vala segunõu põhja väike osa sellest veest ja sega juurde osa rukkipüülist, klopi paks segu ühtlaseks. Lisa veidi vett ja jahu ning klopi uuesti. Korda sama kuni kogu vesi ja jahu on kokku segatud. Niiviisi osade kaupa paksu segu kloppides tuleb kört ühtlane ja ilma tükkideta.

Kui vesi tünnis kuumeneb, siis lisa raudsulfaat (valge tooni puhul tsinksulfaat). Sega lahustumiseni.

Kui vesi on keema tõusnud, siis lisa jahukört aeglaselt ja samal ajal pidevalt segades. Hauta 2-3 tundi tasasel tulel. Keema ei tohi lasta minna ja põhja ei tohi kõrbeda. Hautamise ajal on vaja pidevalt mõlaga põhjast segada.

Hautamise lõpufaasis segada värvi hulka pigment. Siinkohal tuleb olla ettevaatlik, sest värv võib segunõus üle ääre keeda. Kindlam oleks eelnevalt pigment vähese koguse veega segada. Seda on lihtne teha väikeste kogustega ent kui keedetakse suurt kogust värvi, siis tavapäraselt lisatakse pigment vähehaaval kuivalt, samal ajal segades.

Lisa värvile tõrv ja värnits. Mõlemad lisa aeglaselt peene joana, samal ajal segades.

Lisa 40g soola kui on soov värvi mõnda aega säilitada.

VÄRVIMISJUHISED

Keeduvärviga värvitakse ühes kihis lahjendamata värviga. Vajadusel värvitakse üle aasta või kahe pärast.

Värvitav puit peab olema tolmust puhas ja kuiv (puidu niiskus alla 15%). Õhutemperatuur vähemalt 5ºC. Kui on öökülma oht, siis ära alusta värvimistöödega. Värvimiseks sobib kõige paremini pilvine, kuiv ilm. Vältige värvimist otseses päikesevalguses või vihma käes. Puidult tuleb eemaldada välja valgunud vaik. Kui on kahtlus, et puitmaterjalis esineb hallitust, siis peab pinna eelnevalt töötlema hallitusvastase ainega (nt. Uula Hallitustõrjeaine) ning laskma kuivada.

Värvi tuleb enne kasutamist korralikult segada. Värvi läbi segamine teeb selle vedelamaks. Kui keeduvärv tundub pintseldades liiga paks, siis võib selle üles soojendada või lahjendada kuni 10% ulatuses keedetud veega. Värvi on vaja segada ka värvimise ajal, sest raskemad osakesed vajuvad põhja.

Värvitakse piki puidusüüd ohtra värviga, ent mitte nii, et hakkaks valguma või tilkuma. Seina värvides tuleb pintseldada näiteks 2-3 lauda või palki kogu pikkuses pausi tegemata. Ei ole soovitatav värvida lappide kaupa, sest värv kuivab kiiresti ning ülekatte kohtades võib jääda nähtavale paksem triip.

NB! Traditsiooniliselt värvitakse hoone piirdeliistud linaõlivärviga.

Jäätmete käitlemine: Tühjad ja kuivad pakendid võib visata olmeprügi hulka. Vedeljäätmed tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti.

HOOLDUS
Aja jooksul kulunud keeduvärvipinda on lihtne uuendada kandes üks kiht lahjendamata keeduvärvi pinnale. Enne värvimist tuleb pind harjata mustusest ja eraldunud värviosakestest puhtaks. Selleks sobib kas teras- või tugev nailonhari. Võib kasutada ka survepesurit. Juhul kui puidul on pehmenenud kohti või sellel kasvab sammal või vetikas, siis need tuleb eemaldada.
Vajadus värvi uuendamise järgi on erinev. Tavaliselt mitte enne 5 aasta möödumist ent keeduvärviga värvitud pind võib püsida kaunis ka 10 aastat, enne kui vajab uuendamist.

KEEDUVÄRVI VALMISTAMISE JUHEND (.pdf)

Lühidalt keeduvärvi ajaloost:
Punast värvi kasutati 17. ja 18. sajandil peamiselt kõrgema seisuse majadel, 19. sajandil muutus see eelkõige talumajade värviks. Valgete nurkadega punane maja sai 20. saj. alguses Rootsi sümboliks ja punase värvi kasutamine saavutas tollal ka kõrgpunkti.

Punaseks värvitud puitmajad väljendasid jõukust ja ühiskondlikku staatust. Tollest ajast pärinevad punased tellishooned on sellesama stiili näited. Linnaametnikud andsid käsu peatänavate majade fassaadid punaseks võõbata enne kuninglike külaliste saabumist.

Eestisse saabus rootsi värv koos rootsi ajaga ja levis eelkõige just saartel ja Lääne-Eestis. Taluhooned värviti tavaliselt mitme talu peale talgute korras ja värvi keedeti korraga suures koguses. Nii säästeti raha ja elati ühtlasi ka sotsiaalst elu.

Rootsi värvi on tihtipeale nimetatud ka Faluni punaseks Faluni Stora Kopparbergi (Suure Vasemäe) kaevandusest saadava raudoksiidi tõttu ning seda on toodetud alates 1500 aastate keskpaigast maagi kaevandamise kõrvalsaadusena. See pigment on olnud traditsioonilise punase rootsi värvi valmistamisel levinuim. Faluni punane ei tähista seega mitte punast rootsi värvi, vaid punast pigmenti.

loe keeduvärvi kohta rohkem renoveeri.net lehelt.