Raudvitrioliga toonitud lubivärv
Raudvitrioli e. raudsulfaati on kasutatud lubivärvi toonimiseks ja lubikrohvi tugevdamiseks juba 1750-ndatest aastatest alates.
Aja jooksul laguneb raudvitriol roosteks ja tekib ka väävelhape, mis lubjaga ühinedes moodustab kipsi.
Kui krohvile või värvile on kord juba raudsulfaati lisatud, siis tuleb sellega ka jätkata kuni kogu krohv välja vahetatakse.
Raudvitrioli sisaldavale fassaadile on iseloomulk, et värvi kollane toon muutub õhuniiskuse suurenedes intensiivsemaks ja krohvi pind aja jooksul väga kõvaks. Raudsulfaadiga toonitud lubivärvitud pinnale on iseloomulik ka laigulisus.
Raudsulfaadiga lubivärvi toonimiseks tuleb esmalt valmistada lahus: 10L keevale veele lisatakse 4L raudsulfaati ning segatakse kuni pulber on lahustunud.
NB! Raudvitrioli sisaldav värv on rikneb kiiresti ning tuleb seega samal päeval ära kasutada.
Tekst pärineb raamatust Lubimört 1: Praktilisi juhiseid lubivärvi ja lubimördiga töötamiseks, 2003 (Knut Akersson)
Lubivärv ja raudsulfaadi lahus eraldi anumates
Raudsulfaadi lahuse lisamine
Segu muutub sinakasroheliseks ja üsna sültjaks
